OMX Baltic0,39%261,65
OMX Riga−1,07%871,51
OMX Tallinn0,02%1 684,32
OMX Vilnius0,4%1 010,17
S&P 5000,4%5 745,37
DOW 300,62%42 175,11
Nasdaq 0,6%18 190,29
FTSE 1000,4%8 318,03
Nikkei 2252,32%39 829,56
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,9
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%103,64

OMX Baltic0,39%261,65
OMX Riga−1,07%871,51
OMX Tallinn0,02%1 684,32
OMX Vilnius0,4%1 010,17
S&P 5000,4%5 745,37
DOW 300,62%42 175,11
Nasdaq 0,6%18 190,29
FTSE 1000,4%8 318,03
Nikkei 2252,32%39 829,56
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,9
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%103,64

28.01.15, 13:00

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Nobelist: inimkond on kohutavalt hirmunud

Kogu inimkonnal on sügav hirm tehnoloogia ja tuleviku pärast, mis peegeldub otseselt negatiivsetes tootlustes võlakirjaturgudel, rääkis Nobeli majanduspreemia võitja Robert Shiller.

Birjo Must

Nobeli majanduspreemia võitja Robert Shiller.

Nobeli majanduspreemia võitja Robert Shiller. Foto: epa

„Ma arvan, et hirm on kasvanud juba aastaid ja see on viinud võlakirjade hinnad üles,“ rääkis Shiller uudisteagentuurile CNBC.

„Inimesed on mures oma tuleviku pärast. Ning mitte ainult järgmise aasta, vaid järgmise 20 ja 40 aasta pärast. Nad püüavad nii meeleheitlikult end selleks kindlustada, et nõustuvad isegi negatiivse tootlusega,“ lisas ta.

Shiller võitis Nobeli majanduspreemia 2013. aasta oktoobris oma uurimusega, mis on parandanud varade pikaajaliste hindade prognoosimist ja aidanud indeksfondidel ilmuda aktsiaturgudele. Teda pärjati 8 miljoni Rootsi krooniga koos kolleegide Eugene Fama ja Lars Peter Hanseniga.

Pärast visiiti Maailma Majandusfoorumile Davosis ütles Shiller, et see üritus aitas tal mõista, et globaalse majanduse suhtes ei valitse mitte ainult pessimism, vaid ka mure.

„Valitseb kasvav hirm tehnoloogia, infotehnoloogia, tehisintellekti, robootika, 3D-printerite, interneti ja kõige seesuguse pärast,“ rääkis ta.

Tehnoloogia tundub Shilleri sõnul muutvat elu nii fundamentaalsel moel, et inimesed küsivad vaid, mis saab elust aastakümnete pärast. „Inimesed küsivad, mis saab meie lastest. Nad tahavad neile midagi jätta, sest nad võivad sattuda kohutavasse kitsikusse,“ märkis ta.

Birjo Must

Seotud lood

Sisuturundus

26.09.24, 14:38

Tele2 näide: põlvkondade vastandamine tööelus edasi ei vii, oluline on leida ühisosa

Palju räägitakse kääridest generatsioonide vahel, tunduvalt vähem aga erinevate põlvkondade ühisosast. Edukaks koostoimimiseks ja tulemuste saavutamiseks on hädavajalik koostöö, ent kuidas tagada selle viljakus, kui inimesed hindavad üksteist vanuse järgi? Tele2 personalivaldkonna juht Helena Viiroja ja personalipartner Kerli Möldre räägivad, kuidas on neil lahendatud põlvkondade erinevuse küsimus.